Reklaamid
Föderaalparlamendi liige kinnitas, et Caixa Econômica Federal hakkab alates juulist Pixi eest tasu võtma. Selgitame välja, kuidas see toimima hakkab!
Pix, ööpäevaringselt toimiv reaalajas ülekande- ja maksesüsteem, võeti Brasiilia Keskpanga poolt kasutusele 2020. aasta oktoobris. 2022. aastal moodustas see 29% finantstehingute kogumahust, edestades krediitkaartide (20%) ja deebetkaartide (19%) kasutust.
Seetõttu tekitas föderaalparlamendi liikme Eduardo Bolsonaro (PL-SP) eelmisel nädalavahetusel Twitteris avaldatud paljastus, et Caixa Econômica Federal hakkab alates juulist Pixi eest tasu võtma, brasiillaste seas suurt pahameelt, kuna nad olid riigipanga otsusest nördinud.
Kas Caixa hakkab tõesti Pixi eest tasu võtma?
Jah! Siiski on oluline rõhutada, et tasu kehtib ainult juriidilistele isikutele (PJ). Seega võivad Pixi erakasutajad rahulikuks jääda, sest tehingute eest tasu ei võeta.
Lisaks pidage meeles, et juriidiliste isikute tasustamine oli ette nähtud juba teenuse käivitamisel. Seetõttu võtavad eraõiguslikud üksused ja Banco do Brasil oma klientidelt juba tasu.
Seega, kuigi inimesed on mures Pixi maksustamise pärast, ei ole see Brasiilia ettevõtete jaoks midagi uut. Alates 2020. aastast on neilt teenuse kasutamise eest juba tasu võetud ning traditsiooniliste pankade seas oli Caixa ainus, kes juriidiliste isikute tehingute eest tasu ei võtnud.
Kui palju iga pank Pixi eest tasu võtab?
Lõpuks on asutuste nõutavad tasud juriidiliste isikute tehtud Pixi-ülekannete eest järgmised:
- Banco do Brasil: 0,99% tehingute väärtusest, minimaalne tasu 1 R$ ja maksimaalne tasu 10 R$;
- Bradesco: 1,4% tehingute kogusummast, minimaalne tasu 0,90 R$ ja maksimaalne tasu 9 R$;
- Itaú: 1,45% tehingutelt, minimaalne tasu 1,75 R$ ja maksimaalne tasu 9,6 R$;
- Santander: 1% tehingult, minimaalne tasu 0,50 R$ ja maksimaalne tasu 10 R$.
Digipangad ja fintech-ettevõtted, nagu Nubank, C6 Bank ja Inter, ei kehtesta oma juriidilistest isikutest klientidele Pixi tasusid.
